Horvaatia 2023

MÄRJAMAA NAISKOOR PAULA HORVAATIAS

Suvi on teatavasti erinevate festivalide aeg üle kogu maailma. Üks selline iga aastane rahvusvaheline festival on V. Adriatic Dance and Music Festival, mis toimus 14.07. – 17.07.2023 Horvaatias, Senj ja Krk linnas.

Märjamaa naiskoor Paula otsustas ette võtta selle pika teekonna. Kuna alati on ühel või teisel põhjusel mahajääjaid, siis tuli koorijuhil Reelika Looringul leida meile kaaslasi. Õnneks on Märjamaa vallas ning Rapla maakonnas palju lauluhuvilisi naisi, kes sellest reisimõttest kohe kinni haarasid ja nõusse jäid. Mõeldud tehtud! Jaanuarikuust alustasime laulude õppimisega, laulud enam-vähem selged lisandus ka liikumine. Kava sai hoogne ja huvitav. Koorijuhi valikul kõlab kavas Veljo Tormis, Riho Päts ja Eeva Talsi.

Ja käes see 12. juuli oligi, ärasõidu päev. Hommikul kell 7 sai buss rahvariideid, kompse ja kohvreid täis pakitud ning juba me veeresime Horvaatia poole Marju ja Kalle Teekivi rooli keeramas. Kolm päeva sõitu, ööbimistega Poolas ja Austrias, jõudsime Horvaatiasse Kraljevici. Hotelli ees, kus festivali rahvas peatus, kohtusime Kehtna valla segarahvatantsurühmaga Umbsõlg. Teadsime, et Rapla maakonna inimestega ühele festivalile sattusime, kuid sellegi poolest oli kohtumine meeliülendav. Imeline Aadria meri, hotell otse mere kaldal, kõrgumas mööda mäekülge taevasse. Päike – sooja enam kui 30 kraadi… Paula oli lummatud, ent samas ka veidikene mures, et kuidas küll sellises kuumuses rahvariietega hakkama saame. Võtmesõnaks sellel reisil oli kindlasti VESI, vesi igas variandis. Vesi bussis kaasas plokkidega, vesi duššist, jahutav merevesi ning vesi pudelis, mis oli igal ühel kotis kaasas. Vett jagati ka festivali ajal esinejatele.

Festivalil osales sel aastal 10 kollektiivi 4 riigist. Esindatud olid Poola, Ungari, Slovakkia ja Eesti. Kuna see oli tantsu ja muusika festival olid esindatud nii rahva- kui moderntants, rahvalaul, rahvapillid ja ka orkestrimuusika koos liikumisega. Kava oli väga erinev aga samas hästi huvitav.

Esimene kontsert toimus Senj linnas. See on ajalooline linn Aadria mere põhjaosas Velebiti ja Kapela nõlvade jalamil Velebiti kanalis. Kangelasliku minevikuga linn on äratuntav kahe sümboli järgi – Senj bora tuule ja linna kohal mäel asuva ajaloolise Nehaji kindluse järgi. Selle minevik kõneleb igast kivist, ajalooline vanalinna keskus, tornid, linnamuuseum. Festivali lava oligi üles pandud vanalinna keskväljakul. Rahvast kogunes vaatama-kuulama palju. Vaatamata kuumast õhtust, elati kõigile hoogsalt kaasa.

Teine kontsert oli Krki linnas. Krki saar on üks suuremaid ja populaarsemaid saari Horvaatias. Saar asub Aadria mere põhjaosas ja on mandriga ühendatud sillaga. Krki saarel on iidsetest aegadest pärit rikkalik ajalugu ja tänapäeval on saar populaarne turismisihtkoht, kus on liivarannad, kristallselge vesi ning palju tegevusi ja vaatamisväärsusi. Meie selle õhtu esinemine toimus mere äärsel promenaadil, tuulevaikuses ning sooja näitas termomeeter 37. Paras katsumus esineda selle kuumusega rahvariietes. Lootus, et äkki vammused hoiavad kuuma eemal oli asjata. Olime kõik vesimärjad, higi jooksis sirinal mööda selgroogu, mööda jalgu. Riided olid märjad nagu oleksime vihma kätte jäänud. Publikut oli palju, aplaus tugev. Naiskoor Paula andis endast kõik ja natukene veel rohkemgi. Küll oli maitsev ja kosutav jäätis, mida me peale esinemist endale lubasime. Hiljem hotelli jõudes käisid usinamad meres end jahutamas. Kuigi oli pime ja puudus igasugune valgustus. Rannas näidati taskulampidega üksteisele tuld ning ilma viperusteta sai ennast maha jahutatud.

Festival läbitud, aeg kodu poole tagasi liikuda. Kuna kõik oli ette planeeritud ja kiiret meil polnud, vaatasime koduteele jäävate riikide suuremates linnades veidi ringi. Sai käidud Zagrebis, Viinis, Brnos ja Varssavis. Kiirvisiidiga palju ei näe, ent tagasi saab igaüks iseseisvalt minna kui midagi kripeldama jäi. Olime kodust eemal 8 päeva. Äraütlemata armas oli see pilt, mis avanes meile Märjamaal 20. juuli õhtul, kui buss keeras rahvamaja ette. Rahvamaja esine oli parkivaid autosid täis, mehed väljas seismas ja kaasasid koju ootamas. AITÄH! See oli nii armas.

Siinkohal tahaks tänada igakülgse abi eest, et meie festivali reis sujuks: Märjamaa valda, Tiina Gill-i, Triinu Ülemaante-t, Maili Looring-ut, bussijuhte Marju ja Kalle Teekivi.